Kuidas valida roosi

Maailmas on roosisorte teada umbes 30 000. Väikseim roos on 15-20 cm ja suurim roniroos üle 12 meetri. Kuidas sellisest sortimendist teha valikuid?

Roose saab valida:
1) Õitsemise aja järgi
Siin võib valida suvel ühekordselt, mitmekordselt või korduvalt ja pidevalt õitsevate rooside vahel.
2) Õie vormi järgi
Erinevaid õievorme on kokku 6 + 4. Vaata lisa kõrvalolevast Õievormide menüüst.
3) Õie värvi järgi
Värviteooria teemadel on kirjutatud palju raamatud ning nendest võib järeldada, et õige värvitooni valimine on tõeline kunst ja järgib teatud reegleid. Tegelikult sõltub see kõik sinu enda värvieelistustest ning maitsest. Kuidas valida roose värvi järgi, sellest võid pikemalt lugeda vasakul olevast alammenüüst – Roosid aeda värvi järgi.
4) Taime kasvuvormi järgi
Millise kujuga on roos siis kui ta on saavutanud oma tavamõõtmed? Kas ta on tihe korrektne põõsas, veidi kaarjate võrsetega elegantselt kummarduv taim või hoopis kiirelt kasvav, kuid veidi ebakorrapärane põõsas, määrab tihti ka tema asukoha kas veidi tagapool peenras või hoopis üksikeksemplarina kaunilt keset pügatud muru kasvamas.
5) Taime kasvusuuruse järgi
Kui palju vajab su valitud roos kasvuruumi? Kui pikaks ja laiaks ta kasvab ning milliste teiste taimedega ta kokku võiks panna, on teemad, millele võiks mõelda enne valiku tegemist.
6) Kasvukoha järgi
Kõik roosid armastavad päikest, kuid osa neist lepib ka vähemaga. Ka piiratud arvu päikesetundidega kasvamiseks, põhjasuunalisse asukohta ja puude lähedusse istutamiseks ning madala toitainesisaldusega mullas kasvamiseks on olemas oma roosid.

Valikuid võib lisaks teha:

• Lõhna järgi
• Aretajate ja roosi klassifikatsiooni järgi.

Oluline on teha valikuid Eestimaa kliimatingimusi arvestades, seega on kindlasti tähtis ka:
• rooside haiguskindlus
• külmakindlus
• vihmakindlus

Rooside klassifikatsioon

Viimased aastad on palju räägitud sellest, et roosisortide kategooriaid ülemaailmselt süstematiseerida, kuid on erinevaid tähtsaid institutsioone kelledel veel erinevaid seisukohti just seoses paljude modernsete rooside hübridiseerimistega. Ameerika roosiühing (American Rose Society) on jaotanud roosid 55 erinevasse roosiklassi, ülemaailmne roosiühingute ühendus(Weltverband der Rosengesellschaften) jaotab roosid 39 klassi ja inglise roosiaretajate ühing (British Association Representing Breeders) lähtub hetkel Jack Harknessi 30-st roosiklassi kirjeldusest.

Tänapäeval kasutatakse turunduses põhilist modernsete rooside klassifikatsiooni vastavalt pakkujale. Et ostjale valikuid lihtsamaks teha, on roosid turunduses esmajärjekorras liigitatud nende kasvu järgi:

Peenraroosid ja väiksed põõsasroosid- polyant ja floribundid kuni 40cm -100cm
Väärisroosid e. teehübriidid –100cm
Pinnakatte roosid e. vaibandid - vastavalt kasvuvormile 30cm -120cm
Põõsasroosid – 100cm - 200cm
Roniroosid- ramblerid , roniroosid, ronivad kääbusroosid (miniklimberid) alates 200cm
Kääbusroosid – mitmekordsed õitsejad peenardel, potiroosid, rõdukastidesse 30-60cm
Looduslikud e botaanilised liigid 30cm+
Rugosa hybriidid
Vanaaegsed e ajaloolised roosid- aretatud enne 1867, 1900 või 1945 aastat
Inglise roosid alates 1960 a. Austini modernsed hybriidid vanaaegsete õie vormide, värvide ja lõhnadega
Tüviroosid- 40 cm (Fussstamm- tüvijalam), 60cm (halbstamm), 90cm-kõrge tüviroos, 120-140cm kaskaad ja leinavorm.